Sotsiaaltöö

Artikkel: “Miks me laseme lastel endale pähe istuda?”

Kas olete märganud, et üha rohkem lapsi käitub järjest häbematumalt ja agressiivsemalt? Ei, nad ei ole erilised. Nad on väga tõsine probleem. Abielupaaril on kolme-aastane poeg, kes keeldub oma voodis magamast. Ta magab isa ja ema voodis nonde vahel, kusjuures ta ei luba isal sõrmeotsagagi ema puutuda – ja seda mitte üksnes voodis, vaid ka muul ajal. Kui isa poja reegli vastu eksib, saab ta lapselt jalaga. Poeg nimelt arvab, et ema peab kuuluma ainult talle. See, et lapsed magavad ühes voodis vanematega, on muutunud hästi tavaliseks, väidab Kadri Järv-Mändoja, koolipsühholoog ja...

Read More

Artikkel: Laste stressi põhjustame meie, täiskasvanud — vaata, kuidas me seda teeme

Üksteist aastat tagasi hoiatas stressiuurija, dotsent Peter Währborg ajalehes Aftonbladet avaldatud artiklis, millised võivad olla laste stressi tagajärjed tulevikus: „Kümne aasta pärast näeme noorte plahvatuslikku haigestumist. Väga noori inimesi tabab veresoonte lupjumine, diabeet ja ülekaalulisus.” Kahjuks oli tal õigus. Sealmaal me praegu olemegi. Kui ta artikli kirjutas, ei suutnud me ette kujutada, kui tähtsaks muutub tehnika kasutamine nii lastele kui ka täiskasvanutele. Kuhu jõuame järgmise kümne aastaga? Nii küsivad populaarse raamatu “Ela hetkes, stressa vähem” autorid Mats...

Read More

Artikkel: Mida teha, kui su lapsel on mure?

Lapsevanemad kuulevad tihti nõuannet: “Märka lapse muret ja ole tema jaoks olemas!“ Tervise Arengu Instituudi vanemspetsialist Triin Sokk selgitab, mida see praktikas tähendab ja kuidas üldse aru saada, et last vaevab mure. Millele siis tähelepanu pöörata ja kuidas oma lapse jaoks olemas olla? Igal lapsel oma mure Täiskasvanu ja lapse arusaamad murest on tihtipeale täiesti erinevad. Laps võib olla mossis, sest ta ei näinud koolist koju tulles naabertänava hoovis oma lemmikkoera, kuigi ta oli seda hetke päev otsa oodanud. Loe edasi...

Read More

Artikkel: Laste emotsionaalset toetamist tuleb õppida

Sild pedagoogika ja psühholoogia vahel pole kuigi tugev, ütleb Tallinna ülikooli koolipsühholoogia professor Eve Kikas. Nii ei tunnegi õpetaja alati probleeme ära. Tundi segavad õpilased saavad tihti abi enne kui need, kes korda ei riku, kuid muremõtete ja ärevuse tõttu siiski hakkama ei saa.   Teie ettekanne emotsionaalsete ja käitumisraskustega laste distsiplineerimisest tõi Tartu haridusfestivalil Mart Reiniku kooli saalitäie rahvast. Järelikult on probleem tõsine. Kuivõrd kinnitavad seda teadusuuringud? Eesti kohta arvud puuduvad, kuid nende laste hulk on küll kasvanud, igasugustel...

Read More

Artikkel: Õpetagem algastmes vähem, aga süvenenumalt

Anna-Liisa Jõgi eelmisel nädalal Tallinna ülikooli haridusteaduste instituudis kaitstud doktoritööst selgus, et õpilaste matemaatikateadmised ja motivatsioon on seotud juba algklassides. Et laps ei paneks kogu auru muretsemisele, kuidas ebaõnnestumist vältida, peab ta saama tugeva põhja. Jõgi sõnul ongi klassiõpetajate suurim väljakutse teha matemaatika alused selgeks nii, et õppimine oleks lisaks tulemuslikkusele ka tore. Loe edasi Õpetajate...

Read More

MIDA LAPSED MÄNGIVAD?

Kallid vanemad! Palun tutvuge alltoodud loeteluga ning kontrollige, milliseid mänge teie lapsed sellest loetelust mängivad. Tungivalt soovitan keelustada mängud, mis on üle lubatud vanusepiiri (eriti 16+ ja 18+ mängud) ning soovitada alternatiivina eakohaseid mänge. Välja on toodud kõik Pärnu Mai Kooli 2.klasside õpilaste loetletud mängud vastusena küsimusele, et mida nad mängivad telefonis ja (tahvel)arvutis. Mängud on jaotatud PEGI üleeuroopalise süsteemi põhjal vanuseklassidesse.   PEGI 18 (18+ aastastele): Assassin’s Creed Call of Duty: Advanced Warfare Gangstar Vegas Grand Theft...

Read More