LOOVTÖÖDE KIRJUTAMISE JUHEND ÕPILASELE

1.SISSEJUHATUS

Miks peab kirjutama loovtööd?

Loovtööd tehes harjutab õpilane nii iseseisva õppimise oskusi kui ka koostööd oma juhendajaga. Lisaks nõuab loovtöö kirjutamist ka uus riiklik õppekava.

 

2.LOOVTÖÖ LIIGID

2.1. Uurimistöö

Uurimistöö on kirjalik tekst, kus õpilane keskendub mingile uurimisprobleemile. Õpilase eesmärgiks on saada täpsemat teavet uuritava teema kohta, leida vastuseid töö sissejuhatuses püstitatud uurimisküsimustele. Uurimistöös tuleb oma mõtteid edasi anda loogiliselt ning korrektses keeles. Uurimistöö ei ole referaat. Kuigi teistele autoritele võib viidata, peaks töö iseloom olema valdavalt analüüsiv, kus olulisel kohal on autori enda järeldused, tõlgendused ja üldistused.

Uurimistöö põhiosa maht on 6-10 lehekülge.

Peale uurimistöö teema ja juhendaja selgumist tuleb õpilasel teha järgmist:

  • koostada koos juhendajaga töö koostamise ajakava;
  • tutvuda juhendaja poolt soovitatud kirjandusega;
  • sõnastada juhendaja abiga uurimisküsimuse(d);
  • koguda vajalikke andmeid;
  • kirjutada vastavalt nõuetele uurimistöö tekst
  • esitleda oma oma tööd hindamiskomisjonile.

 

Kirjalik uurimistöö peab koosnema järgmistest osadest:

  1. Tiitelleht – tiitellehel märgitakse kooli nimetus, töö autor, klass, töö pealkiri, töö liik (uurimistöö…), juhendaja nimi, töö valmimise koht ja aasta.
  2. Sisukord – siin esitatakse kõik töö peatükid ja alajaotused täpses vastavuses nende pealkirjade ja alguslehekülgede numbritega. Soovitatav on kasutada mitte rohkem kui kolmetasandilist peatükkide järjestussüsteemi. Sissejuhatus, kokkuvõte ja kasutatud materjalid on ilma järjekorranumbrita, kuid esitatakse sisukorras. Samuti tuleb sisukorras esitada ka kõik lisad koos pealkirja ja alguslehekülje numbritega.
  3. Sissejuhatus – siin antakse põhjendus teemavalikule, lühike ülevaade sellest, milliseid küsimusi uurima hakatakse, millised on varasemad seisukohad, vajaduse korral püstitatakse hüpotees ehk oletus. Samuti tutvustatakse uurimismeetodeid. Sissejuhatuses võib märkida, millised raskused töö kirjutamisel ette tulid. Sissejuhatuse orineteeruv pikkus võiks olla 0,5-1 lk.
  4. Töö põhiosa – see jaotatakse loogiliselt seostatud ja kronoloogiliselt järjestatud peatükkideks ja alapeatükkideks. Kui peatükis on alapeatükid, siis peab neid olema vähemalt kaks; liiga lühikesed alapeatükid on otstarbekas ühendada sisuliseks tervikuks. Teema esitamise süsteemsuse huvides on soovituslik kasutada:
  • tabeleid,
  • diagramme, jooniseid ja graafikuid
  • loetelusid
  • tsitaate
  • valemeid
  1. Töö peab olema korrektselt viidatud – viited kirjandusallikatele, elektroonilistele materjalidele (Wikipedia ei ole allikana aktsepteeritav). Vt. viitamise kohta täpsemalt punkti 2.1.1.
  2. Kokkuvõte  – siin esitatakse lühidalt (0,5 lk), kas tööle seatud eesmärgid said täidetud ning uurimisküsimus(t)ele vastatud. Kokkuvõttes enam uut infot ei esitata. See on töö lõplik hinnang.
  3. Lisad (nt. nimekirjad, pildid, logod jms.)

 

2.1.1. Töö korrektne vormistamine

  • Uurimistöö tuleb esitada arvutil kirjutatult valge kirjutuspaberi ühel poolel formaadis A4, vajadusel lisada CD. Töö sisulise osa maht on soovitatavalt vähemalt 6 lehekülge.
  • Kogu töö tuleb kirjutada reavahega 1,5 (kui nupureal puudub, siis Format→Paragraph→Line spacing→1,5 lines) kasutades kirjatüüpi Times New Roman suurusega 12 punkti, alapeatükkide pealkirjad võib kirjutada suurusega 14 punkti ning sissejuhatus, suuremate peatükkide pealkirjad jms suurusega 16 punkti. Tekst tuleb paigutada nii, et vaba äär üleval ja all oleks 2,5 cm, vasakul 3 cm ja paremal 2 cm. Leheküljel, kus algab peatükk või mõni muu töö iseseisev osa (sisukord, sissejuhatus, kokkuvõte jne) jäetakse ülalt vabaks 5 cm laiune äär.
  • Tekstilõigud eraldatakse tühja reavahega, taandridasid ei kasutata. Teksti serv peab olema joondatud mõlemalt poolt (Justify). Tekstis esiletõstmist vajavaid sõnu või lauseid võib vormistada sõrendatud, paksus (Bold) või kaldkirjas (Italic). Vältida tuleb põhjendamatult pikki sõnavahesid (nende kõrvaldamiseks kasutada sõnade poolitamist: vii kursor poolitamiskohta →  Ctrl ja “-„).
  • Pealkiri paigutatakse lehe vasakusse serva. Pealkirjade järele punkti ei panda. Poolitused ja lühendite kasutamine pealkirjades ei ole soovitavad. Kõikide peatükkide (sealhulgas ka sissejuhatuse, kokkuvõtte ja kasutatud kirjanduse) pealkirjad kirjutatakse suurte tähtedega ja rasvaselt (v.a sisukorras). Alajaotuste, alapeatükkide, alapunktide jm pealkirjad kirjutatakse väiketähtedega (v.a suur algustäht). Kirjete ühtlustamiseks vii kursor pealkirja reale ja vali nupurealt sobiva taseme stiil (nt alapeatükile Heading 2). Selle süsteemi kasutamisel on sisukord võimalik saada automaatselt. Kõiki peatükke, samuti töö teisi iseseisvaid üksusi (sisukord, sissejuhatus, kasutatud allikate loetelu) soovitatakse alustada uuelt lehelt (Insert→Page break). Kui pealkirjaga samale lehele ei mahu vähemalt kaks rida sellele järgnevat teksti, tuleb kirjutamist alustada järgmiselt lehelt. Peatüki pealkirja ning sellele eelneva ja järgneva teksti vahele jäetakse kaks tühja rida. Alapealkirja ning eelneva ja järgneva teksti vahele jäetakse üks tühi rida.
  • Töö ühtki osa ei ole soovitatav alustada ega lõpetada loetelu, joonise, tabeli või viitega.
  • Kõik töö sisulises osas kasutatud teiste autorite originaalsed seisukohad, probleemipüstitused, tsitaadid, arvandmed jm. peavad olema viidatud. Võõraste mõtete omastamist ning nende esitamist oma uurimistöös kui enda mõtteid, nimetatakse teaduslikuks või kirjanduslikuks varguseks ehk plagiaadiks. Samuti saab nimetada plagiaadiks tsitaate ning refereeringuid, millel puuduvad viited. Ka ei ole viisakas viidata mingi autori tööle teise autori töö kaudu.
  • Refereerimine eeldab, et kasutatud teost on jutustatud ümber oma sõnadega. Iga refereering lõpeb viitega. Kui refereering koosneb ühest lausest, siis paikneb viide enne lauset lõpetavat punkti, kui aga tervest lõigust, siis pärast punkti, kusjuures viidet lõpetava sulu järele punkti ei panda. Kogu alapunkti hõlmav refereering ei ole lubatud!
  • Tsiteerimine on kasutatud teose tekstilõigu sõnasõnaline edasiandmine, kui algne tekst on väga hea sõnastusega või on mingi muu põhjus seda täpselt edasi anda. Tsitaat esitatakse  alati jutumärkides. Tsitaadist võib teemakauge sõna või lõigu välja jätta, tähistades lühemaid väljajätte punktidega …, pikemaid lõike nurksulgudes sidekriipsude abil [—]. Järgneb viide.
  • Suulisele materjalile viitamisel kehtib teatud eetiline põhimõte: alati tuleb veenduda kuuldud materjali kasutamisloa olemasolus.
  • Viidete kasutamine nimi-aasta – süsteemis:

nimi-aasta – süsteemi korral järjestatakse viitekirjed loetelus perekonnanimede tähestikjärjekorras, eesnimi või selle esitäht komaga eraldatult nime järel. Kirjeid ei nummerdata. Põhitekstis on viiteks autori perekonnanimi, kirjutise ilmumisaasta ja leheküljenumber. Seda viitamissüsteemi kasutatakse enamasti loodus-, täppisteadus- ja sotsiaalteaduste töödes.

Refereerimisel ja tsiteerimisel pannakse sulgudes paiknevasse viitesse kindlad elemendid ettenähtud järjekorras (autori perekonnanimi aastaarv: leheküljenumber).

Näiteks:

(Lepp 2001: 7)

Kui lauses on autori perekonnanimi olemas, pannakse sulgudes paiknevasse viitesse ainult aastaarv ja leheküljenumber.

Näiteks:

Lepp (2001: 7) on kirjutanud, et hüpotees on tõestamata tees.

Kui lõik on kokkuvõte mitme autori töödest, viidatakse samades sulgudes mitmele allikale, järjestades need tähestikulises järjekorras, vahele semikoolon.

Näiteks:

(Lepp 2001: 7; Tamm 2004: 22)

Kahe autoriga teosel pannakse viites sulgudesse mõlemad perekonnanimed, nende vahele koma.

Näiteks:

(Kask, Tamm 2003: 12-13)

Kolme ja enama autoriga teosel pannakse sulgudesse esimese autori nimi, seejärel lühend jt.

Näiteks:

(Kask jt 2008: 11)

Sama autori mitmele tööle viidates märgitakse autori nimi vaid alguses.

     Näiteks:

(Tamm 2003: 16, 2004: 8, 2007: 35)

Sama autori mitme samal aastal ilmunud töö puhul kasutatakse eristamiseks tähti a, b, c,d  jne.

Näiteks:

(Lepp 2001a: 12)

Kui teosel puudub autor, tuleb viites märkida pealkirja esimene sõna (või esimesed sõnad), mille järel tühiku taha pannakse kolm punkti, ilmumisaasta ja leheküljed.

Näiteks:

(Eesti inimarengu … 2009: 93)

Kui viidatakse entsüklopeedia või sõnaraamatu märksõnale, märgitakse teatmeteose pealkiri või selle lühend, ilmumisaasta, selle järele lühend sub või s.v. (ladina keeles sub verbo – sõna all) ning teatmeteose märksõna.

Näiteks:

(ENE3 1988, sub instinkt)

Arhiivimaterjalidele viidates tuleb esmakordse viitamise korral joone all kirjutada välja arhiivi täielik nimetus koos kasutatava lühendiga (nt Eesti Riigiarhiiv (ERA)); seesama lühend tuleb esitada ka lühendite loetelus. Pärast arhiivi nimetamist viidatakse joonealuses allika muudele arhiiviandmetele kindlas järjestuses, kasutades järgmisi lühendeid: f – fond, n – nimistu, s – säilik, l – säiliku leht.

Näiteks:

(ERA, f 3, n 1, s 137, l 4)

Seadustele, määrustele, komiteede otsustele vms (publikatsiooni autor ei ole teada) viidatakse publikatsiooni pealkirja ja aastaarvuga, mõnikord ka neid välja andnud organisatsiooni nime (või selle lühendi) ja aastaarvuga.

Näiteks:

Olukorra hindamisel on infoturbe juhendit (RIA 2004) …
Looduskaitseseadus (RT I 2004, 38, 258) § 9 lõige 3, punkt 1
Vabariigi Valitsuse 23. mai 2003. a määrus nr 34 (RT 2003, 35, 226; 2004, 12, 36) §2 lõige 3 punkt 5

Õigusakti viitamisel kirjutada akti nimetus (nimetuse 1 – 2 esimest sõna ja kolm punkti), ilmumise aasta ja kui õigusaktil on paragrahv, siis selle number. Samuti võib kasutada õigusakti pealkirja või järgnevatel viitamistel pealkirja lühendit. Õigusakti sätete nimetused (näiteks “paragrahv” või “lõige”) on soovitav välja kirjutada lause alguses. Lause keskel võib kasutada ka lühendeid ja sümboleid.

Näiteks:

(Kasuliku mudeli… 2004: § 5).
Äriseadustiku (ÄS) kohaselt …
Paragrahvis 8 tuuakse …
Äriseadustiku § 13 põhjal …

Internetimaterjalidele viitamisel tuleb võimalikult järgida raamatutele viitamise põhimõtet – esitada autor ja avaldamisaasta. Autori andmete puudumisel on põhiliseks viitamisaluseks teksti pealkiri, mitte internetiaadress. Veebilehe aadress kirjutatakse koos külastuse päevaga allikaloendisse!

Kirillitsas koostatud teostele viidatakse kirillitsas. Kui seda millegipärast ei saa teha, transkribeeritakse autori nimi või pealkirja algussõnad ladina tähestikku. Vene-ladina transliteratsiooni reeglid on toodud M. Erelti, T. Erelti ja K. Roosi “Eesti keele käsiraamatus” (Erelt M. jt 2001: 55).

 

  • Töö lisad peavad olema omaette nummerdatud, kusjuures numbrid märgitakse üles lehe vasakusse nurka: LISA 1, LISA 2, LISA 3 jne. Iga lisa algab uuelt leheküljelt. Lisad paigutatakse töö lõppu. Illustreerivat materjali ei ole otstarbekas põhiteksti lükkida, vaid see paigutatakse lisadena töö lõppu.
    Väärtuslikud originaalid (fotod, dokumendid jm) lisatakse koopiatena. Originaale üldjuhul töösse ei liimita – enamik liimisorte kahjustab aja jooksul nii fotot kui ka paberit. Iga fotokoopia peab olema varustatud selgitava tekstiga (mida, keda, mis sündmust see kujutab; võimalikult kõigi fotol olevate isikute nimed), pildistamise aeg (kas või ligikaudselt) ja pildistaja nimi (kui on teada). Mõeldav on kasutada teatud teemade puhul kogu fotoalbumit (või albumeid) uurimistöö lisana.
    Dokumentide puhul peab silmas pidama, et need oleksid allkirjastatud ja dateeritud. Dateerimata dokumendil ei ole ajaloolist väärtust.
  • Kasutada võib erinevaid allikaid, kuid kõik algallikad tuleb viidata. Kasutada võib suulisi allikaid nagu:
  1. töö autori/koostaja küsitletud inimeste mälestused;
  2. intervjuud;
  3. helilindid;
  4. elektronpostiga isiklike kontaktide teel saadud läkitused.

Suuliste andmete kogumisel tuleb kindlasti märkida teave isiku kohta, kellelt mälestusi koguti (kui ta on pensionär, siis sünniaasta ja elukoht; kui ametiisik, siis amet), ning üleskirjutamise aeg.
Tihti võivad olulist teavet sisaldada andmed selle kohta, kas küsitletav on vaatlusalustes sündmustes ise osalenud või on ta neist teistelt kuulnud (nn mälestuste mälestused). Oluline on ka intervjueeritava vahekord uuritava isikuga – oli ta viimase sugulane, õpilane, töises alluvusvahekorras vm. Sellest kirjutatakse juba töö sissejuhatuses.
Kasutada võib kirjalikke allikaid nagu:

  1. dokumendid (arhiivis, eravalduses);
  2. publitseeritud allikad (nt Henriku Liivimaa kroonika, Balthasar Russowi „Liivimaa kroonika” jt);
  3. käsikirjad (päevikud, käsikirjalised mälestused, kodu-uurimistööd, diplomi- ja magistritööd kõrgkoolides jt);
  4. kirjavahetus;
  5. perioodikas ilmunud artiklid.

Loetellu lülitatakse ainult selline materjal, mida töös tegelikult kasutati. Korrektsus eeldab, et tekstis oleks igale näidatud teosele/artiklile/arhivaalile vähemalt korra viidatud.
Tavapäraselt ei panda loetellu üldlevinud teatmeteoseid (EE, ENE, ENEke), ehkki vajaduse korral neile töös viidatakse, samuti kooliõpikuid (välja arvatud juhul, kui töös analüüsitakse just eri ajastute õpikute sisu) – nende kasutamist peetakse enesestmõistetavaks.
Kirjed (suulised ja kirjalikud allikad ning kirjandus) reastatakse alfabeetilisel põhimõttel. Kui loetelu on küllalt pikk, võiks kirjed liigitada kolme põhirühma:

  1. arhiivimaterjalid;
  2. kirjandus ja perioodika;
  3. suulised andmed.

 

2.2. Projekt

Projekt on kindla eesmärgi ja ulatusega terviklik töö (ülesanne) vm ettevõtmine.

Projekt  pakub hea võimaluse valitud teemadel viia ellu oma ideid üksi või koos kaaslasega. Ühte projekti kui loovtööd võib teha kuni kaks õpilast.

Projekt annab korraldamiskogemust, juhtimis- ja meeskonnatöökogemust, algteadmisi eelarve koostamisest ja veel palju teisi elus toimetulekuks tarvilikke kogemusi. Projekti võib kaasata ka erinevaid loovtöö liike olenevalt projekti teemast, näiteks lühiuurimust, erinevaid õpilaste esinemisi, esitlusi, näituste korraldamist jm.

Peale projekti teema ja juhendaja valimist tuleb õpilasel teha järgmist:

1) Koostada koos juhendajaga tegevuskava
2) Vajadusel kirjandusega tutvuda
3) Valida sobiv vorm projektiks
4) Kavandada projekt
5) Läbi viia projekt
6) Jäädvustada projekt (fotod, video jms.)
7) Projekti esitlemine kaitsmisel

Kaitsmisel esitatakse ülevaade projekti raames läbi viidud tegevustest ning projekti kajastav foto- või videomaterjal. Kirjalikku kokkuvõtet esitama ei pea.

Hindamisel võetakse arvesse projekti läbiviimise protsessi, projekti ideed, sisu ja teostust ning projekti esitlust, tutvustamist loovtöö kaitsmisel.

 

2.3. Loovtöö kui muusikateos, kunstitöö, kirjandusteos või  praktiline töö vabalt valitud õppeaines

Loovtöö muusikateose, kirjandusteose, kunstitöö või praktilise tööna kätkeb endas uudseid, innovaatilisi ideid ning  on eneseteostusrõõmu pakkuv ja silmaringi avardav.

Loovtöö muusikateosena võib olla õpilase omalooming aga ka muusikateose esitamine, interpreteerimine.

Kunstitöö teostamise tehnikaks võib olla maal, joonistus, graafika, skulptuur,  keraamika, videofilm, animatsioon, perfomance jne.

Kirjandusteos on õpilase omalooming (luule- jutu- või novellikogumik, näidend, romaan).

Praktiline töö vabalt valitud õppeaines võib olla näiteks õppeotstarbeline lauamäng, mudel õpitavast objektist, õppematerjalid mõne osa kinnistamiseks, käsitööna tehtud ese jms.

Peale praktilise töö teema ja juhendaja valimist tuleb õpilasel teha järgmist:

1) Koostada koos juhendajaga tegevuskava
2) Vajadusel kirjandusega tutvuda
3) Valida sobiv meetod
4) Teostada praktiline töö, luua teos
5) Töö või teoses esitlemine kaitsmisel

Kaitsmisel esitatakse (osa) kunsti-, kirjandus- või muusikateos(est) või praktiline töö ning räägitakse sellest, kust ammutas teose autor töö tegemiseks inspiratsiooni ning miks ja kuidas ta just sellise teose, töö lõi. Hindamisel arvestatakse teose/töö loomise protsessi, teose/töö sisu ja teostust ning teose/töö tutvustamist kaitsmisel.

 

 

3.LOOVTÖÖ TEEMA VALIMINE

Kuidas ja millal valida loovtöö teema?

Õppeaasta alguses esitab iga 8. klassi aineõpetaja omapoolse loendi võimalikest loovtööde teemadest ning tutvustab neid õpilastele. Õpilasel on õigus valida ka selline teema, mis pole aineõpetaja esitatud loendis, kuid sellisel juhul tuleb teema kooskõlastada oma juhendajaga.

Õpilased leiavad endale loovtöö juhendaja hiljemalt 10.oktoobriks 2014.a. Teise õppeveerandi esimesel päeval teatab klassijuhataja õppealajuhatajale klassi loovtööde teemad ning juhendajate nimed. Valitud teemade ja juhendajate nimekirja kinnitab kooli direktor.

Soovitatav teemavalik:

  • Minu kool;
  • Minu kodu;
  • Minu kodulinn;
  • Minu koolitee;
  • Minu pere eelarve;
  • Minu lugu; (Minu ema, isa… lugu)
  • Taaskasutus;
  • Minu raamat;
  • Helid minu ümber;
  • Minu sugupuu;
  • Mood meie ümber;
  • Suhted klassis;
  • Erinevate maade toidukultuur;
  • Minu kodukoha rahvariided;
  • Minu kodakohaga seotud muistendid, mõistatused;
  • Tantsuskava eelnevalt loetletud teemal;
  • Lauamäng eelnevalt loetletud teemal;
  • Kirjandusteos eelnevalt loetletud teemal;
  • Muusikateos eelnevalt loetletud teemal;
  • Kunstiteos eelnevalt loetletud teemal;

 

4.LOOVTÖÖ TEGEMISE PROTSESS

Loovtöö tegemine peab olema pikaajaline protsess, mis kestab terve 8. klassi. Loovtöö tegemise ajal tuleb juhendajaga regulaarselt kohtuda. Loovtöö tegemise protsessi ning juhendajaga kohtumise regulaarsust võetakse arvesse ka loovtöö hindamisel. Loovtöö protsessi hindamisel lähtutakse töökäigulehest (vt. Lisa 1), kus tuleb märkida kuupäevad, mil juhendajaga kohtuti, arutatud teemad ning õpilasel antud ülesanded järgmiseks kohtumiseks.

 

5.LOOVTÖÖ ESITLEMINE

Loovtööde esitlemine toimub aprilli lõpus komisjoni ees.

Loovtöö esitlemisele pääseb õpilane, kui ta on kokkulepitud ajaks (1. aprill) esitanud õppealajuhatajale oma uurimis- või praktilise töö ning töökäigulehe.

 

Loovtöö esitlemise korralduse põhimõtted on järgmised:

  • loovtöö esitlus võib toimuda nii koolis kui kokkuleppel hindamiskomisjoniga väljaspool kooli;
  • esitlus võib toimuda koolis ka teatud teema või ainenädala raames: näiteks muusika- ja kunstinädalal, loodusainete nädalal, kus muuhulgas saavad õpilased üles astuda nt kontserdil või näitusel vastaval teemal koostatud loovtööga jm;
  • mitme autori puhul osalevad loovtöö esitlusel kõik rühma liikmed, maksimaalselt 2 õpilast;
  • loovtööd esitleb õpilane suulise ettekandena ning aega selleks võiks olla kuni 10 minutit.
  • ettekanne on õpilasel kirjaliku tekstina ettevalmistatud.
  • esitlust on soovitav näitlikustada kas stendiettekande, multimeedia, audiovisuaalset jm vahenditega.

       PowerPoint esitluse koostamisel tuleb kasutada ühte slaidi ühe põhiidee edasiandmiseks, illustratsioonid ja taust peavad olema vastavuses teemaga ning kirja suurust valides tuleb lähtuda auditooriumi kaugusest ekraanist (minimaalne kirjasuurus 18). Esitlusele tuleb kasuks, kui kasutada slaidide vaheldumise efekte või animatsioone mõõdukalt, efektid ei tohiks varjutada uuritava teema esitlust. Ühele slaidile võiks paigutada vaid ühe illustratsiooni. Slaididelt ei tohi puududa ka viited autorlusele kasutatud materjali puhul.

 

Loovtöö esitlemisel õpilane:

  • selgitab töö eesmärki ja põhjendab teema valikut;
  • tutvustab kasutatud meeto(dit)deid;
  • esitab töö kokkuvõtte: milleni jõuti, kas eesmärk täideti.
  • kaitsmisel esitab õpilane enesehinnangu vabas vormis sellest, kuidas ta suutis tegevuskava täita ning kui hästi suutis ta enese hinnangul teha koostööd oma juhendajaga. Samuti märgib õpilane enesehinnangusse loovtöö alustamise ja valmimise kuupäeva, koostamisele kulutatud aja tundides.

Esitlusest on vabastatud 8. klassi õpilased, kes aineolümpiaadil 8. klassis saavutanud riigis 1.-10. ja linnas 1.-3. koha.Nende õpilaste töö loetakse sooritatuks hindele „5”.

 

6.LOOVTÖÖ HINDAMINE

Loovtööle ja selle esitlemisele annab koondhinnangu hindamiskomisjon, kuhu kuulub ka õpilase juhendaja. Rühmatöö puhul antakse hinnang iga liikme tööle.

Loovtöö hindamise eesmärgiks on:

  • kirjeldada loovtööle seatud eesmärkide täideviimist ning anda seeläbi tagasisidet loovtöö kui terviku kohta;
  • kujundada kriitilist suhtumist oma töösse, julgustada õpilast järgmisteks loovtöödeks ning toetada seeläbi isiksuse arengut.

 

6.1.Hinde kujunemine

Loovtöö kui uurimistöö hindamisel arvestatakse:

  1. protsessi (20% hinde mahust ehk maksimaalselt 20 punkti)
  2. töö sisulist külge (50% hinde mahust)
  3. töö vormistust (20% hinde mahust)
  4. kaitsmist (10% hinde mahust).

 Loovtöö kui projekti hindamisel arvestatakse:

  1. protsessi (20% hinde mahust ehk maksimaalselt 20 punkti)
  2. projekti ideed ja sisu (35% hinde mahust)
  3. projekti läbiviimist (35% hinde mahust)
  4. kaitsmist (10% hinde mahust).

Loovtöö kui praktilise töö või kirjandus-, kunsti- või muusikateose hindamisel arvestatakse:

  1. protsessi (20% hinde mahust ehk maksimaalselt 20 punkti)
  2. teose, töö sisulist külge (50% hinde mahust)
  3. teose, töö vormistust (20% hinde mahust)
  4. kaitsmist (10% hinde mahust)

Lõpliku koondhinde otsustab kaitsmiskomisjon kinnisel istungil. Hinne tehakse teatavaks pärast kaitsmist.

 

 

 

LOOVTÖÖ TÖÖKÄIGULEHT

 

 

ÕPILASE NIMI: …………………………………………………………………………………………………………..

LOOVTÖÖ TEEMA: ……………………………………………………………………………………………………

LOOVTÖÖ LIIK: uurimistöö / projekt / praktiline töö (kirjandus-, muusika-, kunstiteos)

JUHENDAJA: ………………………………………………………………………………………………………………

 

 

KOHTUMISE KUUPÄEV KOHTUMISEL ARUTATUD TEEMAD ISESEISEV ÜLESANNE ÕPILASELE ALLKIRJAD