
Miks peab kirjutama loovtööd?
Loovtööd tehes harjutab õpilane nii iseseisva õppimise oskusi kui ka koostööd oma juhendajaga. Lisaks nõuab loovtöö kirjutamist ka uus riiklik õppekava.
Uurimistöö on kirjalik tekst, kus õpilane keskendub mingile uurimisprobleemile. Õpilase eesmärgiks on saada täpsemat teavet uuritava teema kohta, leida vastuseid töö sissejuhatuses püstitatud uurimisküsimustele. Uurimistöös tuleb oma mõtteid edasi anda loogiliselt ning korrektses keeles. Uurimistöö ei ole referaat. Kuigi teistele autoritele võib viidata, peaks töö iseloom olema valdavalt analüüsiv, kus olulisel kohal on autori enda järeldused, tõlgendused ja üldistused.
Uurimistöö põhiosa maht on 6-10 lehekülge.
Peale uurimistöö teema ja juhendaja selgumist tuleb õpilasel teha järgmist:
Kirjalik uurimistöö peab koosnema järgmistest osadest:
nimi-aasta – süsteemi korral järjestatakse viitekirjed loetelus perekonnanimede tähestikjärjekorras, eesnimi või selle esitäht komaga eraldatult nime järel. Kirjeid ei nummerdata. Põhitekstis on viiteks autori perekonnanimi, kirjutise ilmumisaasta ja leheküljenumber. Seda viitamissüsteemi kasutatakse enamasti loodus-, täppisteadus- ja sotsiaalteaduste töödes.
Refereerimisel ja tsiteerimisel pannakse sulgudes paiknevasse viitesse kindlad elemendid ettenähtud järjekorras (autori perekonnanimi aastaarv: leheküljenumber).
Näiteks:
(Lepp 2001: 7)
Kui lauses on autori perekonnanimi olemas, pannakse sulgudes paiknevasse viitesse ainult aastaarv ja leheküljenumber.
Näiteks:
Lepp (2001: 7) on kirjutanud, et hüpotees on tõestamata tees.
Kui lõik on kokkuvõte mitme autori töödest, viidatakse samades sulgudes mitmele allikale, järjestades need tähestikulises järjekorras, vahele semikoolon.
Näiteks:
(Lepp 2001: 7; Tamm 2004: 22)
Kahe autoriga teosel pannakse viites sulgudesse mõlemad perekonnanimed, nende vahele koma.
Näiteks:
(Kask, Tamm 2003: 12-13)
Kolme ja enama autoriga teosel pannakse sulgudesse esimese autori nimi, seejärel lühend jt.
Näiteks:
(Kask jt 2008: 11)
Sama autori mitmele tööle viidates märgitakse autori nimi vaid alguses.
Näiteks:
(Tamm 2003: 16, 2004: 8, 2007: 35)
Sama autori mitme samal aastal ilmunud töö puhul kasutatakse eristamiseks tähti a, b, c,d jne.
Näiteks:
(Lepp 2001a: 12)
Kui teosel puudub autor, tuleb viites märkida pealkirja esimene sõna (või esimesed sõnad), mille järel tühiku taha pannakse kolm punkti, ilmumisaasta ja leheküljed.
Näiteks:
(Eesti inimarengu … 2009: 93)
Kui viidatakse entsüklopeedia või sõnaraamatu märksõnale, märgitakse teatmeteose pealkiri või selle lühend, ilmumisaasta, selle järele lühend sub või s.v. (ladina keeles sub verbo – sõna all) ning teatmeteose märksõna.
Näiteks:
(ENE3 1988, sub instinkt)
Arhiivimaterjalidele viidates tuleb esmakordse viitamise korral joone all kirjutada välja arhiivi täielik nimetus koos kasutatava lühendiga (nt Eesti Riigiarhiiv (ERA)); seesama lühend tuleb esitada ka lühendite loetelus. Pärast arhiivi nimetamist viidatakse joonealuses allika muudele arhiiviandmetele kindlas järjestuses, kasutades järgmisi lühendeid: f – fond, n – nimistu, s – säilik, l – säiliku leht.
Näiteks:
(ERA, f 3, n 1, s 137, l 4)
Seadustele, määrustele, komiteede otsustele vms (publikatsiooni autor ei ole teada) viidatakse publikatsiooni pealkirja ja aastaarvuga, mõnikord ka neid välja andnud organisatsiooni nime (või selle lühendi) ja aastaarvuga.
Näiteks:
Olukorra hindamisel on infoturbe juhendit (RIA 2004) …
Looduskaitseseadus (RT I 2004, 38, 258) § 9 lõige 3, punkt 1
Vabariigi Valitsuse 23. mai 2003. a määrus nr 34 (RT 2003, 35, 226; 2004, 12, 36) §2 lõige 3 punkt 5
Õigusakti viitamisel kirjutada akti nimetus (nimetuse 1 – 2 esimest sõna ja kolm punkti), ilmumise aasta ja kui õigusaktil on paragrahv, siis selle number. Samuti võib kasutada õigusakti pealkirja või järgnevatel viitamistel pealkirja lühendit. Õigusakti sätete nimetused (näiteks “paragrahv” või “lõige”) on soovitav välja kirjutada lause alguses. Lause keskel võib kasutada ka lühendeid ja sümboleid.
Näiteks:
(Kasuliku mudeli… 2004: § 5).
Äriseadustiku (ÄS) kohaselt …
Paragrahvis 8 tuuakse …
Äriseadustiku § 13 põhjal …
Internetimaterjalidele viitamisel tuleb võimalikult järgida raamatutele viitamise põhimõtet – esitada autor ja avaldamisaasta. Autori andmete puudumisel on põhiliseks viitamisaluseks teksti pealkiri, mitte internetiaadress. Veebilehe aadress kirjutatakse koos külastuse päevaga allikaloendisse!
Kirillitsas koostatud teostele viidatakse kirillitsas. Kui seda millegipärast ei saa teha, transkribeeritakse autori nimi või pealkirja algussõnad ladina tähestikku. Vene-ladina transliteratsiooni reeglid on toodud M. Erelti, T. Erelti ja K. Roosi “Eesti keele käsiraamatus” (Erelt M. jt 2001: 55).
Suuliste andmete kogumisel tuleb kindlasti märkida teave isiku kohta, kellelt mälestusi koguti (kui ta on pensionär, siis sünniaasta ja elukoht; kui ametiisik, siis amet), ning üleskirjutamise aeg.
Tihti võivad olulist teavet sisaldada andmed selle kohta, kas küsitletav on vaatlusalustes sündmustes ise osalenud või on ta neist teistelt kuulnud (nn mälestuste mälestused). Oluline on ka intervjueeritava vahekord uuritava isikuga – oli ta viimase sugulane, õpilane, töises alluvusvahekorras vm. Sellest kirjutatakse juba töö sissejuhatuses.
Kasutada võib kirjalikke allikaid nagu:
Loetellu lülitatakse ainult selline materjal, mida töös tegelikult kasutati. Korrektsus eeldab, et tekstis oleks igale näidatud teosele/artiklile/arhivaalile vähemalt korra viidatud.
Tavapäraselt ei panda loetellu üldlevinud teatmeteoseid (EE, ENE, ENEke), ehkki vajaduse korral neile töös viidatakse, samuti kooliõpikuid (välja arvatud juhul, kui töös analüüsitakse just eri ajastute õpikute sisu) – nende kasutamist peetakse enesestmõistetavaks.
Kirjed (suulised ja kirjalikud allikad ning kirjandus) reastatakse alfabeetilisel põhimõttel. Kui loetelu on küllalt pikk, võiks kirjed liigitada kolme põhirühma:
Projekt on kindla eesmärgi ja ulatusega terviklik töö (ülesanne) vm ettevõtmine.
Projekt pakub hea võimaluse valitud teemadel viia ellu oma ideid üksi või koos kaaslasega. Ühte projekti kui loovtööd võib teha kuni kaks õpilast.
Projekt annab korraldamiskogemust, juhtimis- ja meeskonnatöökogemust, algteadmisi eelarve koostamisest ja veel palju teisi elus toimetulekuks tarvilikke kogemusi. Projekti võib kaasata ka erinevaid loovtöö liike olenevalt projekti teemast, näiteks lühiuurimust, erinevaid õpilaste esinemisi, esitlusi, näituste korraldamist jm.
Peale projekti teema ja juhendaja valimist tuleb õpilasel teha järgmist:
1) Koostada koos juhendajaga tegevuskava
2) Vajadusel kirjandusega tutvuda
3) Valida sobiv vorm projektiks
4) Kavandada projekt
5) Läbi viia projekt
6) Jäädvustada projekt (fotod, video jms.)
7) Projekti esitlemine kaitsmisel
Kaitsmisel esitatakse ülevaade projekti raames läbi viidud tegevustest ning projekti kajastav foto- või videomaterjal. Kirjalikku kokkuvõtet esitama ei pea.
Hindamisel võetakse arvesse projekti läbiviimise protsessi, projekti ideed, sisu ja teostust ning projekti esitlust, tutvustamist loovtöö kaitsmisel.
Loovtöö muusikateose, kirjandusteose, kunstitöö või praktilise tööna kätkeb endas uudseid, innovaatilisi ideid ning on eneseteostusrõõmu pakkuv ja silmaringi avardav.
Loovtöö muusikateosena võib olla õpilase omalooming aga ka muusikateose esitamine, interpreteerimine.
Kunstitöö teostamise tehnikaks võib olla maal, joonistus, graafika, skulptuur, keraamika, videofilm, animatsioon, perfomance jne.
Kirjandusteos on õpilase omalooming (luule- jutu- või novellikogumik, näidend, romaan).
Praktiline töö vabalt valitud õppeaines võib olla näiteks õppeotstarbeline lauamäng, mudel õpitavast objektist, õppematerjalid mõne osa kinnistamiseks, käsitööna tehtud ese jms.
Peale praktilise töö teema ja juhendaja valimist tuleb õpilasel teha järgmist:
1) Koostada koos juhendajaga tegevuskava
2) Vajadusel kirjandusega tutvuda
3) Valida sobiv meetod
4) Teostada praktiline töö, luua teos
5) Töö või teoses esitlemine kaitsmisel
Kaitsmisel esitatakse (osa) kunsti-, kirjandus- või muusikateos(est) või praktiline töö ning räägitakse sellest, kust ammutas teose autor töö tegemiseks inspiratsiooni ning miks ja kuidas ta just sellise teose, töö lõi. Hindamisel arvestatakse teose/töö loomise protsessi, teose/töö sisu ja teostust ning teose/töö tutvustamist kaitsmisel.
Kuidas ja millal valida loovtöö teema?
Õppeaasta alguses esitab iga 8. klassi aineõpetaja omapoolse loendi võimalikest loovtööde teemadest ning tutvustab neid õpilastele. Õpilasel on õigus valida ka selline teema, mis pole aineõpetaja esitatud loendis, kuid sellisel juhul tuleb teema kooskõlastada oma juhendajaga.
Õpilased leiavad endale loovtöö juhendaja hiljemalt 10.oktoobriks 2014.a. Teise õppeveerandi esimesel päeval teatab klassijuhataja õppealajuhatajale klassi loovtööde teemad ning juhendajate nimed. Valitud teemade ja juhendajate nimekirja kinnitab kooli direktor.
Soovitatav teemavalik:
Loovtöö tegemine peab olema pikaajaline protsess, mis kestab terve 8. klassi. Loovtöö tegemise ajal tuleb juhendajaga regulaarselt kohtuda. Loovtöö tegemise protsessi ning juhendajaga kohtumise regulaarsust võetakse arvesse ka loovtöö hindamisel. Loovtöö protsessi hindamisel lähtutakse töökäigulehest (vt. Lisa 1), kus tuleb märkida kuupäevad, mil juhendajaga kohtuti, arutatud teemad ning õpilasel antud ülesanded järgmiseks kohtumiseks.
Loovtööde esitlemine toimub aprilli lõpus komisjoni ees.
Loovtöö esitlemisele pääseb õpilane, kui ta on kokkulepitud ajaks (1. aprill) esitanud õppealajuhatajale oma uurimis- või praktilise töö ning töökäigulehe.
Loovtöö esitlemise korralduse põhimõtted on järgmised:
PowerPoint esitluse koostamisel tuleb kasutada ühte slaidi ühe põhiidee edasiandmiseks, illustratsioonid ja taust peavad olema vastavuses teemaga ning kirja suurust valides tuleb lähtuda auditooriumi kaugusest ekraanist (minimaalne kirjasuurus 18). Esitlusele tuleb kasuks, kui kasutada slaidide vaheldumise efekte või animatsioone mõõdukalt, efektid ei tohiks varjutada uuritava teema esitlust. Ühele slaidile võiks paigutada vaid ühe illustratsiooni. Slaididelt ei tohi puududa ka viited autorlusele kasutatud materjali puhul.
Loovtöö esitlemisel õpilane:
Esitlusest on vabastatud 8. klassi õpilased, kes aineolümpiaadil 8. klassis saavutanud riigis 1.-10. ja linnas 1.-3. koha.Nende õpilaste töö loetakse sooritatuks hindele „5”.
Loovtööle ja selle esitlemisele annab koondhinnangu hindamiskomisjon, kuhu kuulub ka õpilase juhendaja. Rühmatöö puhul antakse hinnang iga liikme tööle.
Loovtöö hindamise eesmärgiks on:
Loovtöö kui uurimistöö hindamisel arvestatakse:
Loovtöö kui projekti hindamisel arvestatakse:
Loovtöö kui praktilise töö või kirjandus-, kunsti- või muusikateose hindamisel arvestatakse:
Lõpliku koondhinde otsustab kaitsmiskomisjon kinnisel istungil. Hinne tehakse teatavaks pärast kaitsmist.
ÕPILASE NIMI: …………………………………………………………………………………………………………..
LOOVTÖÖ TEEMA: ……………………………………………………………………………………………………
LOOVTÖÖ LIIK: uurimistöö / projekt / praktiline töö (kirjandus-, muusika-, kunstiteos)
JUHENDAJA: ………………………………………………………………………………………………………………
KOHTUMISE KUUPÄEV | KOHTUMISEL ARUTATUD TEEMAD | ISESEISEV ÜLESANNE ÕPILASELE | ALLKIRJAD |