III KOOLIASTME LOOVTÖÖ TEMAATIKA VALIKU, JUHENDAMISE, TÖÖ KOOSTAMISE JA HINDAMISE KORD
(rakendus alates 2014. a. oktoobrist, muudatused tehtud 2016. a. augustis ÕN nr 7, 30.08.2016)
1. Üldsätted
Pärnu Mai Kooli lõpetamise tingimuseks on III kooliastmes sooritatud loovtöö, mis lähtub läbivatest teemadest või on õppeaineid lõimiv. (Vabariigi Valitsuse 06.01.2011 määruse nr.1 „Põhikooli riiklik õppekava“ § 15 lõige 8 ja § 24 lõige 6 punkt 4 ).
1.1. Loovtöö sooritavad 8. klasside õpilased.
1.2. Loovtöö eesmärk on pakkuda õpilasele võimetekohast ning huvidest lähtuvat eneseteostuse võimalust ning toetada
1.2.1.õpilase tervikliku maailmapildi ja loomingulise algatusvõime ja loova
eneseväljendusoskuse kujunemist ning aidata kaasa uute ideede tekkimisele ja teostamisele õppeinete lõimumise ja loovtöö protsessi kaudu;
1.2.2. õpimotivatsiooni, enesereflektsiooni ja kriitilise mõtlemise kujunemist;
1.2.3. üldpädevuste (iseseisev ja rühmas töötamine, tegevuse kavandamine ja kavandatu järgimine, töö allikate ja andmetega, kriitiline mõtlemine, probleemide lahendamine, loovtöö vormistamine, IKT vahendite kasutamine, argumenteerimis-, eneseväljendus- ja esinemisoskus jne) kujunemist;
1.2.4. õpilast tema võimete paremal tundmaõppimisel, mis aitaks teha valikuid järgnevateks õpinguteks.
1.3. Loovtöö tähendab uurimust, projekti, kunstitööd või muud taolist, mis lähtub läbivatest teemadest või on õppeaineid lõimiv.
2. Loovtöö liigid
2.1. Uurimustöö on kirjalik tekst, kus õpilane keskendub mingile uurimisprobleemile. Õpilase eesmärgiks on saada täpsemat teavet uuritava teema kohta, leida vastuseid töö sissejuhatuses püstitatud uurimisküsimustele. Uurimistöö ei ole referaat. Kuigi teistele autoritele võib viidata, peaks töö iseloom olema valdavalt analüüsiv, kus olulisel kohal on autori enda järeldused, tõlgendused ja üldistused.
2.2. Projekt eeldab projekti kavandamist, läbiviimist ja tagasisidestamist. Projekt on kindla eesmärgi ja ulatusega terviklik töö. Projekti näited: võimlemiskava, maastikumäng, luulekava, pildistamine, slaidikava, tantsuetendus, rahvakalendri tähtpäevade tähistamine, spordiürituse ja kooli ürituse organiseerimine. Projekt jäädvustatakse fotode, videopäeviku, blogi jms abil.
2.3. Muusikateos on õpilase omalooming või muusikateose interpreteerimine. Muusikateose loomiseks võib kasutada vokaali, muusikainstrumente, elektroakustilisi, audiovisuaalseid ja multimeedia vahendeid. Esitusele võib kaasata teisi lauljaid ja instrumentaliste.
2.4. Kunstitöö eeldab idee loomist, teose valmistamist ning selle esitlemist näitusena. Kunstitöö teostamise tehnikaks võib olla maal, joonistus, graafika, skulptuur, keraamika, videofilm, animatsioon, perfomance jms.
2.5. Kirjandusteos on õpilase omalooming (luule-, jutu- või novellikogumik, näidend, romaan).
2.6. Praktiline töö võib olla veebileht, käsitöö, e-portfoolio, õppematerjali loomine, herbaarium, temaatilise ajalehe väljaandmine vm.
3. Loovtöö teema valimine
3.1. Õppeaasta alguses esitavad 8. klassi aineõpetajad omapoolse loendi võimalikest loovtööde teemadest ning tutvustavad neid õpilastele. Õpilasel on õigus valida ka selline teema, mis pole aineõpetaja esitatud loendis, kuid sellisel juhul tuleb teema kooskõlastada oma juhendajaga.
3.2. Soovitatav teemavalik:
minu kool ; minu kodu; minu kodulinn; minu koolitee; minu pere eelarve; minu lugu; (minu ema, isa …lugu) taaskasutus; minu raamat;
mina ja digimaailm; helid minu ümber; minu sugupuu; mood meie ümber; suhted klassis; erinevate maade toidukultuur; minu kodukoha rahvariided; minu kodukohaga seotud muistendid, mõistatused; tantsukava eelnevalt loetletud teemal; muusikateos eelnevalt loetletud teemal; kunstiteos eelnevalt loetletud teemal.
4. Loovtöö korraldamine ( juhendaja ja klassijuhataja roll)
4.1. Loovtöö koostamise ajakava täpsustatakse iga õppeaasta alguses.
4.2. Õpilane valib loovtöö teema ja juhendaja hiljemalt 8. klassi sügisvaheajaks.
4.3. Loovtöö võib sooritada individuaalselt või grupitööna (maksimaalselt 3-4 õpilast). Grupitöö puhul peab olema selgelt eristatav iga õpilase panus töö valmimisse.
4.4. Loovtöö teema peab lähtuma juhendaja kompetentsusest. Üldjuhul on juhendajaks aine- või valikaine õpetaja, kuid erandjuhul võib juhendajaks olla ka valitud loovtöö teemat valdav spetsialist. Kui teema eeldab ainetevahelist lõimingut, siis võib õpilasel olla ka kaks juhendajat.
4.5. Õpilane ja juhendaja täidavad loovtöö töökäigulehe ning õpilase valik kinnitatakse juhendaja poolt allkirjaga. (Lisa 1)
4.6. Klassijuhataja jälgib, et kõik tema klassi õpilased on oma otsuse teinud ja esitab õppealajuhatajale klassi nimekirja valitud loovtööde teemadega ja juhendaja nimedega.
4.7. Loovtööde teemad ja juhendajad kinnitab direktor käskkirjaga novembri algul.
4.8. Juhendajal on suunav ja abistav roll. Juhendaja tutvustab õpilasele loovtöö kavandamise, teostamise ja vormistamise juhendit ning annab õpilasele õppematerjali valitud teema kohta. Ta jälgib töö vastavust sisulistele ja vormistamise nõuetele ning jälgib ajakava täitmist.
4.9. Õpilane tutvub vastavasisulise kirjandusega ja koostab loovtöö kavandi. Õpilane teeb koos juhendajaga valiku, millisele aspektile valitud teema raames loovtöös keskendutakse. Õpilane sõnastab idee, koostab tegevuskava idee lahendamiseks, teostab idee ja vormistab selle.
4.10. Juhendaja on kursis töö käiguga, tutvub tulemusega ja vajadusel viib sisse korrektiivid. Õpetaja annab loovtööle heakskiidu, nõustab õpilast esitluse edukaks läbiviimiseks, täpsustab rühmatöös liikmete tööpanuse, nõustab õpilast loovtöö esitlemise vormi valikul.
4.11. Loovtööde kaitsmine toimub komisjoni ees direktori poolt määratud kuupäeval, kaitsmisel võib töö autor esineda kokkuvõtva 5 min slaidiettekandega. 4.12. Loovtöö teema kantakse 8. klassi tunnistusele ja põhikooli lõputunnistusele.
4.13. Loovtöö kirjalikult vormistatud osad, heli ja pildikandjad säilitatakse kooli raamatukogus.
4.14. Praktiliste tööde osas lepib juhendaja õpilasega eelnevalt kokku, kas töö jääb selle teostajale või koolile.
5. Loovtöö koostamise ajakava täpsustatakse iga õppeaasta alguses.
5.1. Seminar õpilastele – oktoober
5.2. Teema ja juhendaja valik – oktoober
5.3. Teema ja juhendaja kinnitamine direktori käskkirjaga- novembri algus.
5.4. Loovtöö kavandamine, tegevusplaani koostamine- november.
5.5. Töö teostamine: november-aprill.
5.6. Tööde tutvustamise seminar-märts.
5.7. Töö vormistamine, korrektuur, õpilane valmistab koos juhendajaga ette esitluse- aprill.
5.8. Juhendaja täidab hinnangulehe ja esitab töö hindamiskomisjonile- mai.
5.9. Töö esitlemine- mai.
6. Kirjaliku töö vormistamine
6.1. Uurimistöö ülesehitus:
6.1.1. tiitelleht;
6.1.2. sisukord;
6.1.3. sissejuhatus (teemapõhjendus, eesmärk ning ülevaade ülesehitusest);
6.1.4. töö põhiosa (põhiosa jagatakse peatükkideks ja alapeatükkideks). Igale peatükile pannakse sisu kajastav pealkiri;
6.1.5. kokkuvõte sisaldab töö olulisemaid tulemusi ja järeldusi. Antakse hinnang tehtud tööle (kas eesmärk on täidetud, mis läks hästi, mis osutus keeruliseks) ja sellele, mida töö valmimise käigus õpiti;
6.1.6. allikaloend. Allikad reastatakse autorite nimede tähestikulises järjekorras. Sama autori tööd esitatakse ilmumisaasta järjekorras;
6.1.7. vajadusel lisad. Lisad on tööd täiendav või illustreeriv materjal (joonised, tabelid, diagrammid, fotod jne). Lisad pealkirjastatakse ja tähistatakse.
6.2. Praktilise ja projektitöö kirjaliku töö ülesehitus:
a. Tiitelleht,
b. Sisukord,
c. Sissejuhatus (teemapõhjendus, eesmärk),
d.Töö käigu kirjeldus,
e. Kokkuvõte,
f. Vajadusel allikaloend,
g. Lisad (fotod praktilisest tööst, logod, videod, helisalvestused jne).
6.3. Nõuded teksti vormistusele (lisa nr 2 Pärnu Mai Kooli „Loovtööde kirjutamise juhend õpilasele“)
7. Loovtöö esitlemine
7.1. Loovtöö esitlemine toimub maikuu alguses komisjoni ees. Esitlused toimuvad õppealajuhataja koostatud graafiku alusel. Hindamiskomisjon on vähemalt kolmeliikmeline ning kinnitatud kooli direktori käskkirjaga.
7.2. Loovtöö esitlemisele pääseb õpilane, kes on kokkulepitud ajaks esitanud juhendajale oma uurimistöö või praktilise loovtöö koos kirjaliku osaga ja töökäigulehe.
7.3. Loovtöö kaitsmiseks valmistab õpilane ette esitluse, mis koosneb järgmistest osadest:
7.3.1. sissejuhatus ( teema valiku põhjendused, töö eesmärk);
7.3.2. töö sisu (töö käik, kasutatud meetodid, kasutatud materjalid ja kollektiivselt tehtud töö puhul ka iga õpilase panuse kirjelduse);
7.3.3. kokkuvõte (hinnang tehtud tööle, põhijäreldused).
7.4. Esitlus esitatakse suuliselt, ettekande pikkuseks kuni 10 minutit, millele järgneb kohe diskussioon. (küsimused, juhendaja hinnang tööle ja koostööle jne).
7.5. Kollektiivse töö puhul osalevad esitlemisel kõik õpilased.
7.6. Loovtöö esitlus võib toimuda nii koolis kui kokkuleppel hindamiskomisjoniga väljaspool kooli;
7.7.Esitlus võib toimuda koolis ka teatud teema või ainenädala raames; näiteks muusika- ja kunstinädalal, kus saavad õpilased üles astuda nt kontserdil või näitusel vastaval teemal koostatud loovtööga jm.
8. Hindamine (lisa nr 3 „Pärnu Mai Kooli uurimis- ja praktilise loovtöö esitlus ja hindamine“)
8.1. Loovtööd hinnatakse viiepallisüsteemis („väga hea“ (5), „hea“ (4), „rahuldav“ (3), „puudulik“ (2));
8.2. Komisjon arvestab hindamisel järgmisi komponente:
8.2.1. loovtöö vastavus teemale;
8.2.2. püstitatud eesmärkide saavutamine;
8.2.3. sobiv meetodite valik;
8.2.4. loovtöö vormistus (korrektne keel ja sobiv stiil, vormistamine juhendi alusel );
8.2.5. esitluse ülesehitus, kõne, näitlikustamine;
8.2.6. küsimustele vastamine.
8.3. Komisjon arvestab hindamisel ka juhendaja hinnangut õpilase koostööle, aktiivsusele, ajakava kinnipidamisele, eeldatavatele tulemustele.
8.4. Hindega „nõrk“ (1) hinnatakse tööd, mis pole tähtajaks lõpetatud ega saa osaleda esitlusel.
8.5. Otsus tehakse teatavaks hiljemalt järgmisel koolipäeval.
8.6. Mitterahuldava tulemuse või tähtajaks esitamata töö korral on õpilasel kohustus esitada töö hiljemalt järgneva õppeaasta esimesel trimestril.
