Kooli hariduskontseptsioon

(1) Kool võimaldab õpilastele õppe- ja kasvatustegevuse korralduse kaudu mõtestatud ettevalmistuse eluks kogukonnas ja ühiskonnas ning toetab õpilase terviklikku arengut ja kujundab väärtushoiakuid.

(2) Kooli hariduskontseptsiooni lähimad eesmärgid:

1) õpilaste õpihuvi suurendamine ja õpimotivatsiooni tõstmine;
2) andekate õpilaste toetamine võrdselt vähemvõimekatega;
3) poiste võimekuse arendamine;
4) andekate toetamiseks erinevate võimaluste ja viiside loomine: koondamine ühte klassi/gruppi või õpikotta, andekate õpilaste kaasamine aineringidesse ja projektidesse.

(3) Kooli hariduskontseptsiooni kaugemad eesmärgid:
1) õpilaste igakülgne ettevalmistamine edasiõppimiseks gümnaasiumis ja kutseõppeasutustes; 2) rõhuasetus on reaal-, humanitaar ja loodusteaduliku mõtlemise kujundamisele ja arendamisele;
3) Eesti elukestva õppe strateegia 2020 alusel reaalainete õppimise ja populariseerimine koolis ja kogukonnas;
4) PISA uuringute alusel suurem tähelepanu funktsionaalse lugemisoskusele.

(4) Tegevused kooli hariduskontseptsiooni elluviimiseks:
Heal tasemel reaalharidus
1) reaalainete populariseerimine ainetundides ja õppekavavälises tegevuses: keemia ja füüsika tund 7. klassis, robootika ring, füüsika-keemia-bioloogia õpikoda koostöös Tartu Ülikooliga; 2) robootika õpitoad I-III kooliastmes, infotehnoloogilise pädevuse kujundamiseks;
3) majandusõppe õpitoad I-III kooliastmes algatusvõime- ja ettevõtlikkuspädevuse kujundamiseks;
Heal tasemel emakeele- ja võõrkeeleoskus
1) emakeeleoskuse arendamine, funktsionaalne lugemisoskus; võõrkeelte populariseerimine ainetundides ja õppekavavälises tegevuses, võõrkeele ringitunnid, projektõppe rakendamine I-III kooliastmes.
2) osalemine rahvusvahelistes projektides;
3) koostöö sõpruskoolidega Eestis ja Euroopas.
Heal tasemel loodusharidus
1) loodusainete populariseerimine ainetundides ja õpekavavälises tegevuses, konstruktivistliku õppe rakendamine alates 5. klassist; probleemõppe lõimimine ainetundidesse, avastusõppe rakendamine ainekavades ja õpetajate töökavades;
2) koostöö erinevate teadus- ja ametiasutustega: Pärnu Loodus- ja Tehnikamaja, Pärnumaa Keskkonnahariduskeskus, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž, Pärnu Noorte Teaduskeskus, osalemine Pärnu linna praktilises õpiprogrammis PÕK;
3) avastusõppe rakendamine I-III kooliastmes õppimispädevuse, sotsiaalse- ning kodanikupädevuse kujundamiseks;
4) konstruktivistliku õppe rakendamine II ja III kooliastmes õppimispädevuste kujundamiseks.

(5) Kooli hariduskontseptsioon kavandatakse kooli tunnijaotusplaanis, aine- ja õpetaja töökavas ning õppekavavälises tegevuses ja viiakse ellu kooli arengukava toel.